Ühe nädala lugu. Äikesetormid. Big Brook Dam

Selle nädala keskel algasid esimesed suuremad tormid. Saime töölt varem ära, kaks päeva olid üldse vabad. Paaril ööl oli selline mürgel väljas, et tundus nagu maja lendab, mitmel korral oli vool ära. Ühel nendest päevadest käisime õhtupoolikul Pembertonis netti püüdmas. Kogu linnas oli vool ära ja tänavad olid pimedad, istusime autos ja see kõikus tormikäes nii hirmsasti nagu liiguks ise paigast. Teed olid täis oksterisu ,mis puudelt kukkunud ja kogu ilm oli inimtühi. Tol laupäeval läksime Manjimupi poodidesse niisama. Teel põikasime metsa ja käisime Diamond Tree juures, see on u 20 m lühem kui Bicentennial Tree. Selle otsa me kumbki ei roninud, lihtsalt uudistasime ümbrust ja lugesime ajaloo tahvleid. Kohtasime erinevaid linde ja uurisime huvitavaid taimi. Lisaks on olemas siinkandis ka Gloucester Tree, mis on 10 m kõrgem Diamond Treest. Need puud olid algselt selle jaoks, et seal üleval pidas alati keegi vahti, otsiti tulekahjusid. Tolsamal poeskäigul avastasime esimest korda rukkijahu ja manna, mis oli meie jaoks ülim leid. Pühapäeva hommikul sõime mannaputru ja ilmselt Eestis ei kujuta keegi ette, et me sellest nii ülimat rõõmu tundsime. Päev viis meid Pembertoni juba tuttavasse kohvikusse. Ka mõned töökaaslased ühinesid meiega. Surfasime seal internetis ja veetsime niisama aega. See oli pärast torme esimene selgem päev. Külastasime ka ühte veinikeldrit ühes viinamarjaistanduses , mis oli nii õdus oma olemuselt, saime maitsta ühtteist ja endalegi soetada. Sealne aed kaunistas end üksiku mandariini puuga, kust me vilju salaja noppisime. Eemal põldudel sõid rohtu lumivalged lehmad nagu suured lumehelbed. Ilm oli tõesti ilus üle pika aja ja me sõitsime Big Brook Dam’i äärde, mida kohalikud rannana kasutavad.  See tamm on ikka kordades suurem kui meie tööjuures. Selle ääres on suur liivaga kaetud ranna ala ja pingid-toolid-lauad, kus kohalikud pikniku peavad. Üle tammi lookleb kivist sild, mis viib jalgteele, tehes ringi peale kogu tammile. Kokku on see mitu km.  Veeääres ujuvad julgelt pardid koos lastega. Kõik on ju väga ilus, ainult suur tüütus selle kõige juures on miljonid kärbsed, kes ei anna sulle kunagi rahu. Tegime ka seal väikse pikniku ja veel tuttavat rahvast tuli juurde. See päev oli täpselt pühapäeva nägu. Lisaks tegin ma algust juuretise aretamisega, et leiba lõpuks küpsetada, kuna rukkijahu peidukoha olime ju üles leidnud…