Bridgetown Blues

Bridgetown on väike linnake meie kandis. Me arvame, et see nimi on sildade pärast selles linnas. Neid on mitmeid, aga me ei tea tegelikult. Bidgetown Blues’i võib võrrelda Eestis mõne folgi üritusega. Ainult muusika stiil on blues. Me sõitsime sinna neljakesi. Mina, Ainar, Elo ja Tõnu. See oli hea vaheldus metsaelule. Me saime teada sellest üritusest meie ülemuse käest ühel tööpäeval, kui ta küsis, et kas me oleme minemas. Tundus huvitav. Muusika. Pemberton ja Manjimup on alati nii tühjad ja nii väiksed paistnud. Bridgetown oli rahvast tulvil sel päeval. See oli põnev. Tänavad olid suletud kauplejate ja pillimeeste pärast. Asendunud olid müügiletid ja lavad. Siinses kultuuris on see muidugi erinev ja teistmoodi ,kuid tore ikkagi, et tullakse kokku nõnda. Oli laulu ja tantsu. Müügilette sadu. Melu ja vestlusi. Kirevates riietes inimesi. Hipid tantsisid trummide saatel ja kitarrihelid olid kõrvale head. Me külastasime igat kauplejat. Üks kaupmees müüs worry doll’e. See on lugu sellest, kuidas kunagi Maya rahval Guatemalas olid mured. Nad rääkisid oma muredest murenukkudele ja asetasid nad ööseks padja alla. Hommikuks olid murenukud kõik mured ära viinud. Meil on nüüd oma travel worry doll, kellele me saame kõik oma reisimured kurta, kui vajadus peaks tekkima. Kui me poleks rändajad, oleks ostnud nii palju, aga pole reisikotti nõnda suurt, et ruumi jaguks kõigele meeldivale. Igale sõbrale ja pereliikmele oleks leidnud sobivat. Peaasi, et see mõte jääb tallele kuskile. Südames sa alati tead ja vaatad ja tahad aga sa ei saa. Kuigi need asjad jäävad ostmata aga jääb teadmine, et seal kuskil kaugel on keegi.. Seal on palju inimesi, kellele sa teaksid täpselt mida osta. See teadmine ei lase unustada neid inimesi kodumaal. See on äratav märge, et on üks koht, kus meid oodatakse. See on kodu ja see on sõbrad ja mõttes me oleme neile ostnud juba nii palju asju, et neil ei oleks neid isegi paigutada kuskile. See ilus mõte on kusagil tuules ja pungades alati ja kõik need inimesed on meie südamefestivalil ikka tantsimas..