pühapäev, 24. märts 2013

Teine päev Bali saarel



Öösel oli kuulda tänavakoera haukumist. Hommikusöögil ootas Nga meid basseinibaaris juba pannkooke küpsetades. Sõime ning ülejäänud hommiku veetsime oma terrassil. Toatüdruk Augusti koristas meie maja samal ajal, mis tegelikult polnud üldse segamini. Karastasime ennast basseinis aegajalt, kus kohtasime saksa poisse, kes elavad siin üks maja edasi. Lõunat läksime sööma meie tänavale, see sisaldas mereande ja vürtsikat maitset ja muidugi riisi. Teine päev Balil lubasime end natuke hellitada spa protseduuridel. Me valisime selleks ühe salongi, mis asus meie villa lähedal.  Maja oli seest väga õdus ja avar. Vastuvõtt oli meeldiv. Saime kohe külastamise hetkel valida välja sobivad protseduurid, mis meile meeldisid. Ainar valis kogu keha üldmassaaži koos koorimisega ning pediküüri koos jalamassaažiga ja maniküüri. Seda viimast ma muidugi ei tohtinud kellelegi rääkida J Mina sain keha üldmassaaži ning näo ja juuksehoolduse ning pediküüri. Kõik protseduurid toimusid meile üheaegselt ühes ruumis. See kõik oli tõeline nauding ja lõõgastus. Meid koheldi väga aupaklikult. Protseduure viisid läbi kohalikud naisterahvad, kes olid oma alal väga professionaalsed. Kokku veetsime seal aega  4h. Sealt uksest väljudes olime kui uued inimesed. Edasi viis meie tee Tanah Lot  templi juurde. Tempel, mida peetakse balilaste jaoks üheks tähtsaimaks templik. See on rajatud kalju sisse ning tõusu ajal on see tormise ookeani lainetes. Väga suursugune vaade avaneb kaldalt. Inimesed käivad seda imetlemas enamasti päikeseloojangu ajal, mida tegime ka meie. See oli võimas ja imekaunis vaade. Inimeste hordid ümber selle paiga. Kõik need kaljud ookeanikaldal. Ilmselgelt kirjeldada on võimatu seda tõelist emotsiooni. Sekund sekundi haaval jälgiti kuidas päike hääbub ookeani taha ning kui viimane valgustäpp sellest kadus, siis inimesed plaksutasid, justkui tänaksid ..Jumalat? ..  selle kauni vaate eest või hoopis selle elu eest..  Templisse sisse saamiseks pidi kõndima läbi ookeani, seal pakuti pühavett.  Me kõndisime mööda kaljulist kallast eemale kaugemale , et see vaade veel teistsugusem oleks. Punakas taevas lõi  oma õrna valguse üle kogu templi ja ookeani nii kaugele kui silm veel seletas. Kui öeldakse, et Bali Saar on üks maagilisemaid paiku maailmas, siis see hetk oli just kõike seda.  Siis sa tahaksidki tänada midagi või kedagi selle kauni kogemuse eest. Seal ookeaniääres oli ka üks rannarestoran, kuhu me sattusime keset kellegi pulmi ning tohutu suur turg, mis ka õhtutundidel pimedas veel töös oli. Meie roller ootas meid parklas ja me suundusime tagasi oma peatuspaika, enne mida külastasime veel üht pitsa kohvikut, kus me õhtust sõime. Uinusime taas uue hommiku ootel...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar